MIS ON SUMMAARNE TÖÖAEG?
Summaarset tööaega rakendatakse juhul kui töötaja käib tööl graafiku alusel ning tema tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt.
Näide: Töötaja käib tööl ühel nädalal E, T, K, L, P ning järgmisel nädalal N, R, L ning tema tööpäevapikkused on erinevad - antud juhul rakendatatakse summaarset tööaega.
Töötaja käib tööl E-R 8h päevas - summaarset tööaega EI rakendata.
TINGIMUSED
TLS § 6 lõige 6 kohaselt peab summaarse tööaja rakendamisel töölepingu kirjalik dokumend sisaldama järgmist:
- arvestusperiood: arvestusperiood võib olla kuni 4-kuuline (TLS § 46 lõige 1).
- tööajakava periood: tööajakava periood on üldiselt 1 kuu pikkune, aga võib olla kuni 4 kuu pikkune.
- tööajakavast etteteatamise aeg: tööandja peab teada andma, millal töötaja saab tööajakavaga tutvuda.
Lisaks peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama tööaega, nt täistööaeg või osaline tööaeg. Tööaeg peab olemas kirjas tundidena nädalas (TLS § 5 lõige 1 punkt 7).
Näide korrektselt sõnastatud töölepingust: Töötaja asub tööle täiskoormusega. Tööaja kestus on arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas summeeritud tööaja arvestuse alusel, arvestusperioodiga 4 kuud. Neljakuulise arvestusperioodi korral koostab tööandja tööajakava ühe kuu kohta ning edastab uue tööajakava järgmise kuu kohta hiljemalt eelmise kuu 20. kuupäeval.
PUHKEAEG
Töögraafikut koostades tuleb arvestada, et töötajale jääks:
- 11 tundi järjestukku puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku kohta (TLS § 51 lõige 1)
- 36 tundi järjestikku puhkeaega 7-päevase ajavahemiku kohta (TLS § 52 lõige 2)
NORMTUNNID (ehk kalendaarne tööajafond)
Normtundide arvutamiseks tuleb lugeda kokku kõik kuu tööpäevad (E-R), lahutada riigipühad ning korrutada 8-ga. Sellest tuleb lahutada 3 tundi, kui 23.02, 22.06, 23.12 või 31.12 langeb tööpäevale. TLS § 53 kohaselt lühendatatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.
Näide, veebruar, täistööaeg: tööpäevi (E-R) on 20, sellest on maha arvutatud riigipüha 24.02 Eesti Vabariigi aastapäev ning 3 tundi, sest 23.02 on tööpäev. Seega täistööajaga töötaja peab veebruaris töötama 20*8-3=157h.
Näide, veebruar, osaline tööaeg 4 tundi päevas, 20h nädalas: 20*4-3=77h
Erand: Kui töötaja tööpäev ei ole 23.02, siis tema normtunnid veebruaris täistööaja korral on 160h.
Loe täpsemalt, kuidas lühendatakse tööpäeva SIIT
Kui töötaja viibib haiguslehel, õppepuhkusel vms, siis arvutatakse tema normtundidest maha tunnid, mil töötaja oleks pidanud graafikujärgselt tööl olema (16.12.2015 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-15).
Näide: Töötaja viibis töövõimetuslehel (haiguslehel) 8-12. veebruar. Graafiku järgselt oleks pidanud töötaja olema tööl 8.02 10h ja 9.02 12h, 10-12.02 olid töötajal graafikujärgselt vabad päevad. Töötaja peab veebruaris töö käima 157h-10h-12h=135h
KUIDAS TEKIVAD ÜLETUNNID?
Ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus. Kui töötaja töötab E-R 8h päevas, siis selguvad ületunnid iga kuu lõpus.
Näide: Töötaja töötab veebruaris 2016 iga päev ühe tunni kauem ehk 9h päevas (23.02 6h päevas). Veebruari lõpuks on töötaja kokku teinud tööd 197h ehk 20 ületundi (normtundide arv veebruaris on 157h).
Kui töötaja töötab summeeritud tööaja arvestuse alusel ning arvestusperioodiks on kokku lepitud 4 kuud, siis ületunnid selguvad 4. kuu lõpuks.
Näide: Arvestusperiood on jaanuar kuni aprill. Normmtundide arv sel ajavahemikul on 160+157+176+168=661. Töötaja töötab jaanuaris 172h, veebruaris 123h, märtsis 181h ja aprillis 189h. Kokku tegi töötaja tööd 172+123+181+189=665h. Töötaja tegi 4 ületundi (665-661=4).
KUIDAS TEKIVAD ALATUNNID?
Alatunnid selguvad samuti arvestusperioodi lõpus. Antud juhul on oluline vahet teha, kas alatunnid tekkisid:
- töötaja süül või
- tööandja süül
Kui alatunnid on tekkinud seetõttu, et tööandja ei anna tööd või ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut (nt on korraldanud töö selliselt, et töötajal ei ole võimalik kokkulepitud mahus tööd teha), siis maksab tööandja töötajale antud tundide eest keskmist töötasu (TLS § 35)
Näide: Töötajal on tööandjaga kokkulepe täistööajaga töötamises. Tööandja koostab graafikus selliselt, et töötaja saab veebruarikuus töötada 105h. Antud juhul on tekkinud 157-105=52 alatundi, mille eest tuleb maksta keskmist töötasu. Kui on kokku lepitud summeritud tööajas, nt 4 kuuline arvestusperiood, siis selguvad alatunnid 4. kuu lõpuks.
OSALINE TÖÖAEG
Kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud osalises tööajas, siis üle- ja alatunnid selguvad samuti arvestusperioodi lõpus. Ületunnid osalise tööaja korral on tunnid, mis ületavad kokkulepitud tööaega.
Näide: Töötaja töötab osalise tööajaga, arvestuslikult 4h päevas ja 20h nädalas. Töötaja töötab summeeritud tööaja alusel arvestusperioodiga 4 kuud. Töötaja arvestusperiood on jaanuar kuni aprill. Töötaja peaks töötama jaanuaris 80h, veebruaris, 77h, märtsis 88h, aprillis 84h, kokku 329h. Kui töötaja teeb arvestusperioodi lõpuks vähem kui 329h, on töötajal tekkinud alatunnid, kui rohkem kui 329h, siis ületunnid.
TÖÖTASU
- Riigipühal töötamine: 2-kordne töötasu (TLS § 45 lõige 2) Näide: Töötaja töötasu on 3€/h, töötaja töötab 24. veebruaril 10h. Töötaja töötasu 24. veebrual töötamise eest on 3€*10h*2=60€
- Ületunnitöö: tasuline vaba aeg ületunnitööga võrdses ulatuses (TLS § 44 lõige 6) või töötaja nõusolekul 1,5-kordne töötasu (TLS § 44 lõige 7) Näide: Töötaja töötasu on 3€/h, arvestusperiood on 1 kuu, töötaja tegi veebruaris 20 ületundi. Märtsi alguses tuleb anda töötajale anda 20h vaba aega ning maksta selle eest 3€/h. Ehk tasustada tuleb (157h+20h)*3€=531€ ning lisaks märtsi kuu alguses antavad 20h*3=60€ Kui töötaja on nõus 1,5-kordse töötasuga, siis tuleb tasustada 157h*3€+20h*4,5€=561€
- Öötöö (tööaeg 22.00-06.00): 1,25-kordne töötasu, kui öötöötasu ei sisaldu kokkulepitud töötasus (TLS § 45 lõige 1) Näide: Töötajal ei töölepingus kokkulepet öötöö tasu osas. Töötaja töötasu on 3€/h, töötaja töötab keell 17:00-01:00. Töötaja töötasu on 5h*3€+3h*3,75€=26,25€. Töötajal on töölepingus kirjas, et töötaja töötasu 3€/h (bruto) sisaldab tasu öösel töötamise eest. Töötaja töötab 17:00-01:00. Töötaja töötasu on 8h*3€=24€.
***KAS TÖÖANDJA VÕIB TÖÖAJAKAVA (TÖÖGRAAFIKUT) MUUTA?
Kui graafik on koostatud ning tööandja soovib selles muudatusi teha, siis seda saab teha tööandja hädavajadusest, eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral (TLS § 17 lg 4) või poolte kokkuleppel (TLS § 12).
Lisan siia asjakohase küsimuse, mis tuli postkasti, ehk on abiks teistelegi :)
ReplyDeleteKüsimus: Tere! Kas tooksite palun näite kui alatunnid tekivad töötaja süül.
Vastus: Tere! Aitäh küsimuse eest. Alatundide tekkel tuleb omakorda eristada kahte olukorda. Esimene olukord on TLS § 42 tulenev erisus. Tööandja annab töötajale vaba aega töötaja isikust tuleneval põhjusel (nt ootamatu hambaarsti juurde minek või notari juures tehingu sõlmimine kui tööaja korralduse tõttu ei võimalik antud toimingut muul ajal võimalik teha, nt töötaja töötab E-R 8:00-17:00 ja arsti/notar võtab vastu ainult E-R 8:00-17:00). Selles olukorras maksab tööandja töötajale TLS § 38 alusel keskmist töötasu.
Kui tegemist ei ole TLS § 42 ja § 38 kirjeldatud situatsiooniga, vaid töötaja lahkub töölt omavoliliselt või on tegemist olukorraga, mida on võimalik teha ka töövälisel ajal, siis on alatunnid tekkinud töötaja süül. Näiteks töötaja töötab summeeritud tööajaga ja tal on vajadus minna arsti juurde. Arst võtab vastu E-R, töötaja töögraafik on üks nädal E,T,R,L,P ja järgmine nädal K,N. Antud juhul on töötajal võimalik arsti külaskäiku planeerida ka tööst vabale päevale.
Mul on graafik 2 tööl ja 2 vaba. Väga harva kui norm tunnid kuus kokku tulevad (paar korda aasta jooksul vist juhtunud).
ReplyDeleteVeebruaris olen tööl ka 23.02 (ei lühendata tööpäeva 3h) ja 24.02 ning tunde tuleb kokku kuus ainult 134. On õigus nõuda ülemuselt alatundide eest keskmist tasu? Aga kui ta keeldub maksmast?
Esiteks tuleb vaadata, millises töömahus on tööandja ja töötaja kokku leppinud. Kui pooled on kokku leppinud nt täistööajas, arvestuslikult 40h/nädalas või osalises tööajas, arvestuslikult 20h nädalas, siis on tööandja kohustus TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt kindlustada töötaja kokkulepitud tööga.
DeleteKui tööandja ei ole andnud tööd või ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut (nt on tööd korraldanud ebamõistlikult, töögraafikut koostades ei ole silmas pidanud kokkulepitud töökoormust jms), kuid töötaja on töövõimeline ja töö tegemiseks valmis, siis peab tööandja maksma keskmist töötasu (TLS § 35). Samal ajal eeldab see seda, et töötaja annab omalt poolt tööandjale märku, et ta on töö tegemiseks valmis ning soovib tööd teha. Eelduslikult tuleb seda teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, sms).
Seega kui kokku on lepitud täistööajas, siis veebruarikuus peab töötaja töötama 157h (juhul kui tema tööpäev langeb 23.02). Kui töötaja tegi 134h, tuleb hinnata, kas see on põhjustatud tööandja või töötaja süül. Kui tööandja süül, siis tuleb vähem tehtud tundide eest maksta keskmist töötasu.
Lisaks on väga oluline tähele panna, kui pikas arvestusperioodis on kokku lepitud. Arvestusperiood võib olla 1, 2, 3 või 4 kuu pikkune. Kui arvestusperiood on nt 4 kuu pikkune, siis selguvad üle- ja alatunnid alles arvestusperioodi lõpus. Antud juhul võib olla täiesti seaduslik olukord, kus töötaja töötab ühel kuul 134h ja teisel nt 198h ning arvestusperioodi lõpus üle- või alatunde ei teki.
Kui tööandja siiski ei kindlusta töötajat kokkulepitud tööga, siis võib kõne alla tulla koondamissituatsioon töömahu vähenemise tõttu.
Kui tööandja ei maksa kokkulepitud töötasu, siis on töötajal saamata jäänud töötasu nõue, mille saamiseks on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Töötasu nõude esitamise aeg on 3 aastat.
Lisaks kui tööandja rikub oma kohustusi, siis võib kõne alla tulla töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt.
Tegelikult pole ma oma töölepingut näinudki. Varsti saab aasta aega tööl käidud. Graafik koguaeg 2 ja 2. Pigem tunde vähem kui, et saab normaaltunnid täis, üldiselt tunde 140 midagi, vahel harva 150+.
DeleteMidagi meenub,et lepingus peaks olema kirjas, et olen kuupalgaline (ilmselt määratud miinimum palk). Samas arvestatakse palka ikkagi iga kuu tundide alusel, mitte ei ole kindel palk nagu lepingus siis ilmselt kirjas.
Antud juhul tulebki kindlaks teha, milles on kokku lepitud.
Delete1) kas kokku on lepitud täistööajas või osalises tööajas. Osaline tööaeg võib olla ka arvestuslikult 30 või 35 tundi nädalas, mis võibki nn normtundideks kokku teha umbes 140-150h kuus.
2) milline on töötasu kokkulepe. Kas kokku on lepitud kuutasus või tunnitasus. Kui poolte vaheline praktika on töötasu maksmine tunnitasu alusel, siis võib eeldada (vaikiva) kokkulepe olemasolu.
Lisaks soovitan loomulikult tööandjalt kirjalikku töölepingut küsida ning tööandjal on kohustus kirjalik tööleping Teile ka anda.
Täistööajaga töötan. Soovisin algul poole kohaga,kuid ta ütles, et ei hakka poole.kohaga palkama, sest makse maksaks ta minu pealt siis ikkagi sama palju nagu täiskohaga (ei tea, kas on tõsi).
DeleteÜlemus on öelnud,et me kuupalgalised, kuid ikkagi arvutatakse enne palgapäeva tundide alusel palka.
Kui küsin lepingu ja olen alamakstud ning hakkaks seda vaidlustama, siis ilmselt lastakse kohe lahti.
Punased päevad jäid puhkuse sisse,puhkust ei pikendatud. Punased makstakae küll topelt aga riigipühadele eelnevat päeva kunagi ei lühendata ega tasuta 1.5kordselt ületunde tolle päeva eest nagu peaks.
1) täistööaeg 100%, kuna soovisin alguses tulla poole kohaga ja sellepeale öeldi, et võtab ainult täiskohaga, kuna ta maksaks minu eest poole kohaga sama palju makse ja sel pole mõtet ( ei oska öelda, kas vastab tõele).
Delete2) töötasu miinimumpalk. Kunagi ûtles, et oleme kuupalgalised, kuid alati enne palgapäeva arvutatakse tundide järgi palk.
Toon 2015 aasta lõikes tundide nãite:
jaan 155, veebr 138, märts 140, aprill 147, mai 145, juuni puhkus, juuli 158, august 135, sept 152, okt 144 (sinine leht tööaega 69), nov 138, dets 166. Palka arvutati tundide arv x 2.2€/h kätte.
1) Ilmselt peab tööandja antud juhul silmas sotsiaalmaksu miinimummäära maksmsist. Aga see ei saa olla argument täistööaja kokkuleppimisel kui tööandjal reaalselt täistööaega pakkuda ei ole.
Delete2) Antud näites ei tule tõepoolest seaduses ettenähtud normtunnid täis. Mis puudutab töötasu, siis siin on ikkagi kõige olulisem kindlaks teha, mis on kokkulepe, kas kuutasu või tunnitasu.
Kui kokkulepe on kuutasus, siis 2016. aastal tuleb maksta täistööajaga töötajale minimaalselt 430€ kuus (bruto).
Kui kokkulepe on tunnitasus, siis 2016. aastal tuleb maksta täistööajaga töötajale minimaalselt 2,54€ tunnis (bruto). 2015. aastal 2,34€ (bruto).
Kui kokkulepe on tunnitasus 2,54€/h ja täistööajas, siis nt veebruarikuu eest peb töötaja saama töötasu minimaalselt 2,54€ * 157h = 398,78€ (bruto).
Kuutasu vs tunnitasu miinimumäärasid 2016. aasta kohta saab vaadata siit: http://www.rmp.ee/toooigus/tls/tunnitasu-versus-kuutasu-2016-2016-01-19
Töötasu saab arvutada palgakalkulaatoriga siit: http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=1
Vabandust, võib-olla on blondiiniküsimus, aga kas summeritud tööaja korral peaks tööandja riigipühal töötamise eest ikkagi maksma topelttasu?
ReplyDeleteRiigipühal töötamise eest peab maksma 2-kordset töötasu, k.a summeeritud tööaja korral (TLS § 45 lõige 2).
DeleteKui on kokkulepitud tunnitasus, siis makstakse 2-kordset tunnitasu.
Kui on kokkulepitud kuutasus, siis tuleb välja arvutada viimase 6 kuu põhjal keskmine päevatasu või tunnitasu ning maksta selle alusel 2-kordset töötasu.
Aitäh!
ReplyDeleteTere,
ReplyDeleteTööaeg
Tööaega arvestatake summeeritult arvestusperioodiga neli kuud. Arvestusperoodid on 01.04-31.07 ..jne.
Tööaega arvestatakse seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.
Töötaja töövahetuse pikkus ei ole üle 12 tunni.Töövahetuse vahele puhkus on vähemalt 11 tundi.Töötaja iganädalase puhkeaja kestuseks on vähemalt 36 tundi,seejuures keskmiselt 2 puhkepäeva iga 7-päevase ajavahemiku kohta.
Ja ometi on meie tööpäevad E-R 08.00- 17.00
Kui tööpäeva on E-R 8:00-17:00, siis ei ole õigustatud summaarse tööaja rakendamine.
ReplyDeleteIlmselt on tööandja soovinud ennast nö kaitsta ületundide maksmise eest ning et tal oleks nn tagala juhuks kui ta soovib, et töötaja mõni päev kauem tööd teeks. Sellegipoolest ei ole see antud juhul lubatud. Summaarset tööaega saab rakendada ainult siis, kui tööpäeva pikkused on erinevad ning käiakse tööl graafiku alusel.
Kui töötaja töötab E-R 8:00-17:00, siis peab talle 7-päevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 48h järjestikust puhkeaega (36h on ainult summaarse tööaja korral).
Tööaja algus,vaheajad ja lõpp määratakse kindlaks tööajakavas.Tööajakava tehakse Töötajale teatavaks igakuiselt hiljemelt 5 päeva enne iga järgneva kuu algust.
ReplyDeleteTööajakava on aastaid sama olnud ,ehk 08-17.00.
Väljaarvatud,kui vaja mõni laupäev või riigipüha lisaks töötada.Samas venib ka mõni tööpäev 12 tunniks.
Sellegipoolest, ei ole õigustatud summaarse tööaja kohaldamine kui reaalselt käiakse tööl 8:00-17:00. Kui töötaja töötab sellise graafiku puhul mõnel päeval kauem kui 8h, siis on tekkinud ületunnitöö ja see tuleb iga kuu lõpus vastavalt tasustada.
DeleteTere! Normtundide arutamisel tekkis meil küsimus, kuidas arvutada töötaja normtunde, kui ta viibis isapuhkusel. Kas peaksime tundidest maha arvestama 8 tundi või tööajakavasse märgitud terve vahetuse tunnid?
ReplyDeleteTere
ReplyDeleteLähtudes uuest riigikohtu lahendist nr 3-2-1-143-15, siis normtundidest tuleb maha arvestada tööajakavasse märgitud terve vahetuse tunnid, mil töötaja oleks pidanud reaalselt tööd tegema. Vastav näide on toodud ka antud postituses alapealkirja "normtunnid" all
Tere,
ReplyDeleteSaan ma õigesti aru, et kui on tegemist summaarse tööajaarvestusega 3 kuud ning ei ole tunnitasu vaid kuupalk, siis tööandja kompenseerib tekkinud ületunnid ületundidega võrdse vaba ajaga ehk kui töötajal on summaarse arvestusperioodi lõpus 15 ületundi, siis järgmises perioodis töötab ta normtundidest 15 tundi vähem, kuid kuupalk sellest ei muutu ning ületunde lisaks kuupalgale kinni ei maksta?
Tere,
ReplyDeleteTööandja väidab et tegemist on summaarse tööajaga, lepingus kirjas ainult lause et tööaja kestvus on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kõik ja arvestusperioodidest pole sõnagi mis viitaks summaarsele tööajale. See tuli välja alles nüüd kui sai küsitud pühade eelse päeva kohta. mida nad anda ei taha vaid öeldakse et seda võib ka muul ajal välja võtta.
Kas selline asi võib olla kui käin E-R 8,5 tundi päevas?
Ettetänades
Tervist!
ReplyDeleteOlen 0,5 koormusega tööline, kas saab mind sundida tegema ületunde? Algselt olin täiskoormusega töötaja aga kuna eluolud on muutunud otsustasin vähendada töökoormust. Nüüd kuna töö kollektiiv on enamasti naised kes on tihti lastepuhkustel või lastega haiguslehel, paneb tööandja pidevalt lisatunde, mulle see olukord ei sobi sest ma teadlikult alandasin töökoormust.
Kas teiste töötajate pidev haiguslehel olemine on ikka eriolukord millal mind rakendada?
Töötan suures kontsernis, kuhu kuuluvad laevad/hotellid jne.
DeleteTee lihtsalt kisa, et sa ei saa teiste tööaega tasa teha. Ühe kuu võisid vastu tulla, aga see ei jää nii. Tingimused muutuvad paremaks ainult suu lahti tehes. Kui firmal on töötajate leidmisega probleeme, siis kiputaksegi pähe istuma sellele, kes kõige vähem vingub. Lepingu järgi ei pea sa rohkem tunde tegema, kui seadusega ette nähtud ja ületunde ei pea tegema, keegi ei saa sind selleks sundida, kui sa ise ei taha ja vabatahtlikult neid vastu ei võta. Edu :)
DeleteTere. Milline on eelduslik summeeritud tööaja arbestusperiiood, kui lepingus on küll kirjas et tööaja arvestamine summeeritud põhimõttel, kuid arvestusperioodi pikkus on seejuures reguleerimata jäänud. Reaalsuses tehakse iga kuiselt kokkuvõte üle ja alatundide suhtes, ning seetõttu töötajad tihtipeale kaotavad.
ReplyDeleteTere! Selline küsimus, et kui töötajad töötavad summeeritud tööajaga aga tööandja pakkus välja, et kes soovib võib võtta ühe vaba päeva seoses kuumaga. Osa kasutas seda ja osa mitte, kas antud päeva ehk 8 tundi võib maha arvestada norm tundidest?
ReplyDeleteTere. Töötan hooldajana ja käin tööl 24tundi tööl kolm päeva vaba ja nii jookseb terve kuu ja nii iga kuu.. Tegin oktoobri kuus 72ületundi,nüüd 5Nov. tuli palk ja ületundide eest polnud makstud ,uurisin milles asi ja mulle vastati et nüüd on summeeritud tööaja arvestus. Aga juhatus selles mulle teada andnud ei ole et ta on ületunni tasu maksmist muutnud..sain sellest alles palgapäeval teada. Kas nii tohib,lugesin et tööandja peab sellest ette teatama. ?
ReplyDeleteJa lepingut ta selle kohta muutnud ei ole,lepingus summeeritud tööaja arvestuse kohta sõnagi pole,kas mul on õigus tööandjalt välja nõuda oktoobris tehtud ületundide tasu selle kuu Novembris???
DeleteMina sain 3 nädalat tagasi töövaidluskomisijonis võidu summeeritud tööajaarvestuse puudumise tõttu, kuna lepingus puudus summeeritud tööaja arvestusperioodi pikkuse definitsioon.
DeleteÜhesõnaga jah, kui lepingus puudub summeeritud tööaja arvestuse kohta klausel, siis see ka ei kehti. Tagantjärgi niisama tööandja mitte midagi teha esi saa. Nagu ma näinud olen, siis enamik lepinguid on standartsed, kus on kirjas küll summeeeritud perioodi lõik osaliselt, kuid puudub justnimelt summeerimis perioodi pikkus.
Mina läksin antud küsimuses töövaidluskomijoni kus võitsin, ning mulle mõisteti minu nõutud summa välja. Kusjuures ettevõtte esindaja väitis, et periood oli olemas, milleks oli 2 kuud. Mina kuulsin sellisest arvestusest esimest korda alles tööandja poolses vastuses tvk-le. Tööandja väitis, et seda ei peagi lepingus olema, kuna perioodi pikkus seletati suusõnaliselt. Töövaidluskomisijoni ees esitasin seisukoha, et "tagantjärgi võib igaüks väita seda mida tahab, nii kuidas temale parasjagu kasulikum on, tõendid arvestusperioodi pikkuse kohta aga puuduvad, antud juhul on arvestusperiodi pikkus kõigest tööandja väide".
Aga see suur veel et, 72h ületunde on seadusega vastuolus. Töötades normaaltööajaga ei tohi ületunde olla rohkem kui 52 vist, või mingi selline summa oli.
Kui on kehtiv summeeritud arvestusperiood, siis muidugi võib, aga antud juhul see ei kehti.
Minu soovitus teile. Ärge mitte ühtegi lepingut ega lepingulisa rohkem allkirjastage. Vaadake oma lepingu sisu üle. Ja võtke tööandjaga uuesti ühendust. Vajadusel esitage minu seisukoht tööandjale lugemiseks. Kui te mulle vastate, siis tuleb mulle ka vastavasisuline e-mail selle kohta, kus saate vastavalt vajadusele minuga kontakteeruda.
Tere!
ReplyDeleteEhk oskate nõu anda, ei leia internetist infot selle kohta. Olen sunnitud arstil ravi perioodil käima 2x vahest 1 x kuus. On sunnitud ülemiste poolt alates minemisest kuni tulekuni oma töötundidest maha arvestama ( 40min-1,5h ) ja peale siirdamist (on ülemusele alati pikalt ja koheselt teavitatud) n.ö voodirežiimile jääma. Sest siin töökohal pole,, kerget” tööd mida saaksin. Tp. Pikkus 5:00-18;00 jalgadel. Nüüd viimane kord peale protseduuri tekkis terviserike. Olin haiglas ja hiljem sõna otseses mõttes voodi režiimil 3 nädalat. Tagasi tööle tulles teavitas ülemus, et vähendame su töökoormust. Saan aru, et olen praegu olnud firmale kahjulik, aga nii pikad aastad endast andnud maksimumi ja nüüd kus sooviks pisipere mida ilma arstiabita ei saa..Jääb vägisi mulje, et ei soovita lihtsalt lasterahasid tasuda töö poolt.. Kas neil on õigus seda muuta?
Tere, minu nimi on Claudia Klein, olen sakslane ja osutan finantsteenuseid. Kas vajate kiiret, pikaajalist või lühiajalist laenu, mille intressimäär on madal ja madalam kui 3%? Kas majanduse raskused mõjutavad teid? või on teie pank või mõni muu finantsasutus teile laenust keeldunud? Pakume turvalisi laene.
ReplyDeleteLaenupakkumise kohta lisateabe saamiseks saatke mulle oma soov e-posti teel: spotlightglobalservices@gmail.com või WhatsApp: +4915758108767
* Kas otsite raha võlgade tasumiseks?
* Kas otsite raha oma ettevõtte loomiseks?
* Kas otsite laene suurte projektide elluviimiseks?
* Kas vajate vähem kui 24 tunni jooksul laenu?
* Kas vajate kiiret laenu erinevatel eesmärkidel?
Kui teie vastus on jaatav, saan teile abiks olla.
* Võin teile pakkuda kuni 15 000 000 euro suurust laenu.
* Tagasimaksmiseks võite valida 1 kuni 30 aastat.
* Saate valida kuu- ja aastamaksete kava vahel.
* Paindlikud laenutingimused.
Kui olete huvitatud, pöörduge minuga selle e-posti aadressi kaudu: | spotlightglobalservices@gmail.com | Või WhatsApp: +4915758108767
Teil on 100% garantii, et saate oma laenu selle laenutehingu lõpus.
Saate meid hõlpsasti meie veebisaidil vaadata: || https://spotlightglobalfin.wixsite.com/financial ||
Oleme kirglik rahalise kaasatuse arvestamise eest. Meie laenud ja investeerimistooted on loodud teile mugavuse ja väärtuse pakkumiseks.
Spotlighti globaalsete finantsteenuste abil saate hüvasti jätta kogu oma finantskriisi ja raskustega, kuna oleme sertifitseeritud, usaldusväärsed, usaldusväärsed, tõhusad, kiired ja dünaamilised
Soe soov
Claudia Klein